Tartu avaturu põhjanurgas on üks huvitav pood. Nii huvitav, et paneb kirjutama. Uksest sisse astudes plingivad sajad erinevad elektriküünlapirnikesed otse näkku ja erinevad patareidega vidinad vinguvad midagi jõulumeloodiaid meenutavat. Uksest vasakule jääb müstika "made in china", aga seal paremal pool... seal on poenurgake nõukaaegseid lollikindlaid köögitarbeid tuubil täis. Leidub nii malmpanne, glasuuritud ahjupotte, emailkastruleid, pelmeenivorme, plekist kuivainetopse, isegi korralik kolmeosaline mokakann, õhukeste vahvlite masin ja palju-palju muud, mida silm ehk vanaema köögikappidest mäletab ja poest ei leia, hindadest ei tasu üldse rääkida. Kui mõnda mehepoega huvitab, siis rauast viile ja Lada süüteküünlaid pidada seal ka olema.
Igatahes olen ma nüüd ühe korraliku alumiiniumist 37 pesaga pelmeenivormi võrra rikkam ja 49.- vaesem või kuidas võtta. Ootab teine mind lauanurgal kuni ükskord jaanuaris rohkem aega köögis mässata on, siis saab pelmeenitegu tehtud ja vorm sisse õnnistatud. Vaikselt juba küpseb mõte, et ju saab sellega ka ravioole teha, mis siis, et kuju natuke vale. Kahetsen siiani, et Itaaliast ravioolivormi ja pastamasinat kaasa ei toonud.
Tagliatelle ja ravioolide tegemine iseenesest on muhe pühapäevane ajaveetmise viis, mida kas või kogu perega toimetada. Kui kodus ise pastat teha, siis võib sellel päeval trenni vahele jätta, sest sitke taina rullimine sunnib kiiresti mulli otsaette ja liigutada jõuab pärast ainult kahvlit :). Lihtne ja geniaalne leiutis - pastamasin - päästab sellest vaevast eeldusel, et selline majapidamises olemas on.
Kodune munapasta (la pasta fresca all'uovo)
- 500 g sõelutud nisujahu
näpuotsaga soola
5-6 suurt muna
1 sl oliivõli
jahu üleriputamiseks
Taina tegemisel arvestatakse ühe sööja kohta ühe muna jagu pastatainast. Sellest retseptist saab seega söönuks umbes 6 inimest. Tainas arvestatakse ühe muna kohta umbes 100 g nisujahu.
Jahu, munad, õli ja sool tuleb ühtlaseks tainaks sõtkuda. Mugavam inimene teeb seda köögikombainis, aga mulle meeldib vahel sõrmi jahuseks määrida. Seejärel mässitakse tainapall toidukilesse ja unustatakse pooleks tunniks. Nii on tainas paremini töödeldav. Nüüd on rullimise aeg. Tainas rullitakse imeõhukeseks (1.5 mm) ja erinevalt saiatainast jahuga seejuures koonerdada ei tohi, mida rohkem, seda parem. Lahti rullituna jäetakse tulevane pasta veerandtunniks näiteks tooli seljatoele kuivama, et see igalt poolt õhku saaks. Edasi lõigatakse tainaleht tagliatellelintideks või täidetakse ja vormitakse ravioolideks, tortellinideks vms. Tagliatelleks keeratakse veidi kuivanud tainas rulli ja lõigatakse linte selle otsast, kiire ja nutikas.
1 kommentaari:
nonii. katsetan. olen staadiumis kus tulevane pasta toolileenil kuivab. kusjuures ei olnud yldse raske see taignategu, täitsa lahe. vaatasin täna poes ka pastamasinaid, yks maksis 300 krooni isegi, võibolla peaks ligi rebima.
tervisi.
Postita kommentaar