Kikerhernes paaris poosis: leblebi ja leblebi şekeri

Kikerhernestega on türklastel üsna eriline suhe.
Neid süüakse röstitult (leblebi) joogi kõrvale snäkiks (pilt), tihti segamini erinevate pähklitega, hummuse kujul dipikastmena või pide-leivaga, suppides ja hautistes, bulguripilafis, salatites... isegi magusa suupistena suhkruga kaetult (leblebi şekeri), misjuhul nad väga väikeseid ajusid meenutavad (vt. pilti).

Leblebi on sisuliselt kikerhernes, mida on leotatud, keedetud, röstitud ja kooritud. Ja nagu meeslemmik tabavalt märkis, et need jubinad on nii kuivad, et lausa kuivatavad suud - st. õllesnäkiks joogimüüjale väga tänuväärsed :P

See suhkruga variant on paari Türgi-reisiga mu tõsiseks lemmikuks saanud (auga pistaatsiapähklitega seesamihalvaa kõrval muidugi), mida arututes kogustes koju kaasa tuleb tassida :D

Kaunviljad on üldse toidulaual väga tähtsal kohal - ka oad ja läätsed on au sees. Head valguallikad kõik.