Lammas hundinahas ehk kuidas ma õe passiga õlut ostsin...

neljapäev, 21. veebruar 2008

Ma olen klassikalises mõttes tujukas naisinimene. Kui on asjalik tuju, siis kannan viiki ja triigitud kraega särki, kui vähem asine, siis teksat ja kampsunit ja kas või pipipatse. Seelikutuju esineb ka aeg-ajalt, imeharva.
Oli see siis nüüd teksad ja hobusesaba ja prillide puudumine või misasi, aga... leides üle tüki aja Selverist jälle (oma väga meeldivaks üllatuseks) Tõmmut Hiidu, ja tõstes igaks juhuks nädalavahetust silmas pidades korvi ka pudeli veini, küsiti mult kassas dokumenti. Minu oma kodupoes ja kassas, kus töötas müüja, kes mulle ennegi veini on müünud. Hoolikas kassapidaja, mis muud, küsimise üle ma üldse ei nurisegi.
Aga mu pikalt kotist otsitud passi nähes avaldas proua arvamust, et kui nüüd just õe passiga tegu ei ole, siis võib mulle vast isegi alkoholi müüa. Sünniaastat kontrolliti ikka erinevate nurkade alt kohe päris mitu korda. Ju ma siis maksin ka õe pangakaardiga ja esitasin õe Partner-kaardi. Kogu asja juures ajab naerma, et õde on must tegelikult aastaid noorem. Olgu, passipildil olen tõesti 17-aastane ning pikkade lahtiste lokkis juustega punapea :D
Pole lihtsalt ammu juhtunud - nii võib veel enesehinnang lakke tõusta.

3 kommentaari:

jospel ütles ...

iccc... miks see mind küll ei üllata? :D:D:D:D

Triinu ütles ...

mul juhtus ka sama asi. kui kassatädi mu sünniaastat nägi, siis kõigepealt tegi suured silmad ja siis naeratas kohmetult ;)

Thredahlia ütles ...

A teeme klubi ja lähme koos poodi :D

Postita kommentaar