Lugedes Sille mõne päeva tagust kapsa-hakkliha pikkpoisi postitust, tuli oma vana lemmiku järele hirmus isu peale. Pealegi valmib pikkpoiss ju sisuliselt ise ja on peaaegu täiesti lollikindel :P Nagu kapsarullid, aga oluliselt lihtsam valmistada.
Kapsas annab pikkpoisile mõnusalt mahlasust ja veidi magusa maitse ning röstitud sibulalaastud sobivad sinna "nagu rusikas silmaauku". Midagi analoogset ja niisama maitsvat saab kombineerides hakkliha ja seeni, aga sellest juba mõnel teisel korral.
Pikkpoiss või hakk-kotletid kapsaga
500 g valget peakapsast
500 g hakkliha (taist sea- või segahakkliha)
3-4 spl röstitud sibulalaaste (vt. pilt) või 1-2 sibulat
2 muna
värskelt jahvatatud musta pipart
soola
mõni spl vett
Sõtku hakkiha muna, sibulalaastude või hakitud sibula, soola ja pipraga ühtlaseks ning tõsta kõrvale.
Haki kapsas peeneks või riivi köögikombainiga. Käsiriiviga riivides jääb kapsas liiga märg. Hauta hakitud kapsas vähese vee ja soolaga pehmeks. Lase veidi jahtuda ja sega hakkliha hulka.
Määri piklik keeksi/leivavorm searasvaga või vooderda küpsetuspaberiga ja suru lihamass tihedalt vormi. Võib ka küpsetusplaadile tihke pätsi mätsida.
Küpseta 200-kraadises ahjus kuni pikkpoisi pind muutub pruuniks (umbes 1 tund).
Samast segust võib ka hakk-kotlette teha, mistarvis peaks need enne praadimist märgade kätega valmis vormima.
Sellised pikkpoisiviilud on äärmiselt maitsvad ka järgmisel päeval. Olgu siis külmalt hea majoneesi ja rukkileivaga või soojalt, mõlemalt poolt üle praetult.
8 kommentaari:
Oi, see on maitsev rull! Ma isegi blogisin sellest kunagi (okt 2005), aga ma tegin lihtsat Salme Masso varianti, mitte Sinu palju ahvatlevamat röstitud sibulaga varianti.
Kas Sa neid sibulaid röstid ise või oskad soovitada mõnda head valmistoodet?
Röstitud sibulad on Santa Maria tootevalikust
http://www.santamaria.ee/sortiment/maitseained/puhtad/?article_id=1003
Aitäh! Hoian silmad lahti!
Väga hästi kõlab!
...ja nende sibulalaastude jahile lähen mina ka:)
Tegelikult töötab hästi ka pannil pruunistatud sibul, aga mul polnud seekord soovi tervet korterit sibulapraadimise lõhnaga täita. Neid sibulalaaste on mugav kasutada, kui mingil põhjusel hakkida ja praadida ei taha - st. igaks juhuks on kapinurgas olemas.
Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis oleks justkui a la Meira röstitud sibulahelbeid ka poes näinud, aga võrrelda ei oska, muudes asjades kipuvad need tooted aga Santa Mariast paremad olema.
Tegin ka, väga mõnus oli. K. oli mu äraolekul peamiselt valmissalatitest toitunud, nii et mõnus kodune hakklihavorm läks n-ö väga peale :)
Mulle vahepeal läks nii hästi peale, et nüüd üritan mõnda aega vältida ja kapsa nt. seentega asendada :)
Ise tegin kotlettide näol ning lisasin segusse ka natuke riivsaia ning tulid lausa suuurepärased välja :)
Postita kommentaar