Kuidas uudishimu teeb Poola napsust rotimürgiviina...

Uudishimuga on see lugu, et seda ei saa purki kaane alla kinni panna ega sahvrisse lukustada. Harjumused on umbes niisama visad. Mul nimelt on komme tundmatuid asju wikipediast järele kaeda ja seda kaugeltki mitte põhjusel, et ma sealset infot kinnisilmi usaldaksin, aga see on üks pagana hea alguspunkt, risti-rästi-hästi lingitud ja aitab eriti juhul, kui seonduvad terminid võõras keeles meelde ei tule.

Igatahes, tuli neiu Triinu Poolast tagasi ja asusin teda agaralt õhtuste plaanidega ahistama. Süüa tegime otseloomulikult ka, aga ühtlasi nuusutasime ja maitsesime poolakate kohalikku viinalist, Żubrówka nimeks. Kena pudel, heinane lõhn, maitses mu meelest natuke vanilli ja natuke kaneeli järele. Mingi tuttav maitse jäi veel kummitama, aga seda ei suuda hetkel välja mõelda (äkki meenutas koos õunamahlaga õige veidi vermutit, koirohtu siis). Sobis õunamahlaga oivaliselt.
Pudelis oli üks pikk leht ja Triinu teadis selle tähtsa olevat, et sealt see maitse ja lõhn kuuldavasti pärit ongi.

Ei miskit, sõber internet appi ja selgus sai majja. See leht, mis pannakse igasse pudelisse, on harilik lõhnhein (Hierochloe odorata, bison grass, sweet grass). Oleks kõik siis sellega lõppenud. Kuuldavasti on see naps osades maades üldse keelatud, kuna seesama harilik lõhnhein (muide ka Eestis kasvav) sisaldab inimesele kergelt toksilist, aga närilistele surmavalt mürgist kumariini. Viimast sisaldavad näiteks ka mesikad, lõhnav maarjahein, lavendel, kaneel, tonkaoad ja tubakas, .
Lisaks sellele, et kumariini sisaldavaid taimi kasutatakse alkoholi maitsestamiseks, parfüümides ja kapist koide eemale hoidmiseks, on kumariin tagatipuks veel ka rotimürk!
Hiina horoskoobi järgi rotte see vast ei puuduta. Igatahes sisemisi verejookse ma hetkel ei karda, järjekordse rotiaasta lävel.

Terviseks!