Kuidas teie hakklihakastet teete? Nii nagu ema ja vanaema enne teid või täitsa omamoodi? Rõõsa või hapu koorega? Sibulaga või ilma?
Mina alustasin vanaema "retseptist", kus seisis, et praed hakkliha sibulaga krõbedaks, raputad jahu peale, segad, lisad hapukoore ja vee. Algaja, nagu ma olin, pidin ikka päris mitu korda katsetama enne, kui päris ehtsasti välja tuli. ... ja nipidki sain teada - vanaema segas hapukoore enne lihale lisamist veega ja tegi kastet puupliidil.
Aja jooksul on mul aga hoopis oma maitse-eelistused tekkinud. Esimese asjana hakkasin lisama tomatipastat ja siis pikendama hautamisaega justkui instinktiivselt lähenedes itaallaste väga pika valmimisajaga Bolognese-kastmele. Ju nemad juba teavad, kuidas tomatiga õigesti ringi käia. Mõnda aega nautisin aga tihti hoopis hakklihakastet rõõsast koorest ja šampinjonidega.
Siin toodud variandile olen truuks jäänud. See on mõnusalt koorene, tomat on piisavalt kuumutada saanud, mitte lihtsalt kastmesse segatud, ja lambahakkliha annab maitsele viimase lihvi.
Hakklihakaste minu moodi (pannitäis, 26 cm)
- 300 g hakkliha (lammas sobib eriti hästi, turult ehk leiab)
1 keskmine sibul
2-3 küünt küüslauku
2 sl jahu
1 väike tomatipasta (50g)
vett
hapukoort
soola
tšillipipart (kuivatatud, jahvatatud)
cayenne'i pipart (tõesti vaid näpuotsaga, see on väga kange)
Sibul ja küüslauk tuleb peenikeseks hakkida, et sibulatükid lihatükkidest suuremaks ei jääks. Ujumisprillid on abiks pisarate vältimisel :D.
Ajada pann mõõduka õliga tuliseks ja kuumutada sibulat-küüslauku segades mõned hetked. Ujumisprillid võib nüüd ära võtta, mitte pühkida sibulase käega silmi :)
Näppida hakkliha ühtlaseks (mugav teostada läbi kilekoti) ja lisada pannile. Vajutada pannilabidaga sõmeramaks ja kuumutada suurel kuumusel aeg-ajalt segades kuni liha pole enam nähtavalt roosa, aga mitte ka veel pruunistunud.
Maitsestada tugevalt tšillipipra, cayenne'i pipra ja soolaga, arvestades, et kogu kaste peab sellest lõpuks maitset saama. Ainult cayenne'i pipraga tuleb olla väga tagasihoidlik, kui ei taha tõeliselt tulist elamust.
Lisada jahu ja kuumutada segades umbes minut. Ideaalis ja piisava rasva olemasolul pannil peaks jahu vahutama.
Lisada tomatipasta ning praadida läbi. Lisada vesi ja alandada temperatuuri. Kuumutada vaevu keemise piiril ja aeg-ajalt segades vähemalt 7-8-10 minutit, alati võib kauem. Vett olen harilikult arvestanud umbes võrdses mahus hapukoorega või natuke vähem, aga see käib üsna katse-eksituse meetodil nii, nagu parasjagu parem tundub.
Lisada hapukoor ja segada ning maitsta. Vajadusel maitsestada veel, enamasti on vajadus olemas.
Mitte enam keema lasta, aga kuumutada veel hetk ja serveerida keedetud kartuli ning kurgi-talisibula-hapukoore salati ja rukkileivaga.
See on üks vähestest toitudest, kus mulle värsked ega kuivatatud ürdid üldjuhul ei maitse. Samuti ei ole ma korduvate katsete tulemusena suutnud konkreetsete koguste ja minutitega retsepti kokku panna, ikka teen midagi veidi-veidi teisiti ja tunde järgi - nagu oleneks see tujust. Õnneks on maitse alati niisama hea kui ennegi.
PS! Tänud Pillele hollandi kastmes spargelkapsa retsepti eest - mu külas olev õde sõi vist esimest korda elus nii spargelkapsast kui ka aurutatud köögivilja (kaks ühes) nii, et see talle vastumeelne ei olnud, lausa kiitis ja käskis emale ka selgeks õpetada, rääkimata sellest, et sain endalegi uue lemmiku :D.
9 kommentaari:
Mina lisan hakkliha praadides riivitud porgandit. Annab ka kastmele veidi jumet.
Ja maitseaineid vähem, lihtsalt sibul, pipar ja sool. Piimaga. Veidi jahu. Ja lõepetuseks tilli.
Aga mis ma ikka seletan. Meil nagunii kastmesõbrad kodus vähemuses. Harva teen ja harva saab. Lausa delikatess.
:D Kui kord aastas sousti isu tuleb, siis peab ikka saama :D
Mina segan enne jahu ja vee segu valmis(kruusi sisse), ja kui olen selle hakklihale peale valanud(millele enne valan juurde veel natuke vett), alles siis tuleb hapukoor. Muide, huvitav on, kui on kastme sisse paprikat sisse praetud. Natuke. Ja proovi nii, et tomatipasta asemel hauta sisse hoopis purustatud tomatit. Üks suurem või kaks pisemat, näiteks. Maitse on palju parem just niimoodi, arvan ma. Üks sõna veel: sampinjonid!! Konservsampinjonid, siis. Nad sobivad hakkliha kastme sisse ideaalselt, arvan ma. Ükskõik, kas sul on kastme kõrvale kartulipuder või pasta või.. misiganes. Tee lihtsalt kaste valmis, vala sampinjonide konservist vedelik kraanikausi äravoolutorusse ja haki sampinjonid veidi pisemateks tükkideks. Siis lisagi sampinjonid ja hoia kastet veel mõned minutit tasasel tulel. Nb: pole paha ka üks purustatud puljongikuubik lisada.. ja küüslaugupipart, veidi. Kui on. Head isu.
Porgandiga on ju nii, et ta ei peagi päris riivitud olema. Kui pisikesed kuubikud lõigata, siis tuleb nad koos hakklihaga veidi läbi praadida (siiski natuke enne neid võiks hakkliha pruunistamisega pihta hakata.. ja sibula) ja hiljem hauduvad nad üsna meeldivalt pehmeks.
Tore lugeda, et mõni meessoost isik ka kokkamist tõsiselt võtab.
Olen hakklihakastet nii palju kordi teinud, et vähe on seda, mis proovimata (porgandiga näiteks, proovin ära). Kapparitega muide oli päris huvitav.
Alguse katsetustest on meeles, et jahu veega segamine või rasvaines praadimine andis üsna erinevad maitsed - mulle meeldis see praadimise variant rohkem.
Paprikaga olen proovinud, on küll hea, teistmoodi.
Purustatud tomatitega koos olen ikkagi kasutanud ka natuke tomatipastat - maitsele intensiivsuse andmiseks :).
Konservshampinjonide asemel olen kindlalt värskete usku - maitse on värskem ja kontsistents ei ole nii kummine. Puljongikuubikut nii tugevalt maitsestatud kastmes ma ilmselt ei kasutaks.
Mina teen enamasti seda Bolognese-stiilis kastet, kuigi teinekord tuleb isu ikka kõige tavalisema prae-sibul-hakkliha-lisa-jahu-hapukoor kastme järele, alati hulgaliselt ürte ka muidugi.
Ja rõõm kuulda, et suutsid oma õe spargelkapsausku pöörata!
Puupliit, elektripliit või muu pliit - see küll tulemust ei mõjuta. Kui on kodus käepärast puuahi, siis ahjuroogade puhul on kasu.
Minu hakklihakaste on sama juba viimased viis-kuus aastat. Kusjuures, ma ei mäleta enam, kas sel on sama maitse mis ema või vanaema tehtul, sest ema juures käies seda millegipärast ei tehta.
Teen siis niimoodi:
1) hakkliha kuumale pannile (õli minimaalselt), sool, pipar, maitseürdid (nt Provance'i ürdid)
2) kui hakkliha on poolküps, lisan sibulaviilud, seejärel hautan pejmeks
3) nüüd tuleb kõige keerulisem osa, mille on ajajookusl küll käppa saanud:) - jahuga möllimine. Esiteks tuleb võtta õige kogus, ja siis see hakkliha juures kergelt pruunistada, nii et tükki ei läheks. Klaasis veega segamist ma ei kasuta, ikka vähese õliga ja pannil.
4) Piim peale. Vaikse tule peal kergelt keema, segada, lisan ka sojakastet tilgakese ja vahel väga harva ka ketsupit. Kui jääb paks, tilk vett juurde. Hapukoort ei kasuta.
5) kaste kaussi - hakitud till peale.
Head isu!
Elektripliidil ja gaasipliidil on üsna suur vahe - gaasipliidil on elav tuli (wokkimiseks näiteks hädavajalik). Iskilikud kogemused kinnitavad.
Puupliidiga on aga hoopis omaette ooper, just tunnetusega ja temperatuuri reguleerimisega (keskel, serva peal, sisse harjunud kütmise intensiivsus, jne. - kõik mõjutab tulemust). Ahju ja elektriahju on üldse raske võrrelda.
Eile oli mul jälle hakklihakastme aeg. Kartulipuder on päris hea, kui sinna sisse lisada natuke võid.. ja tilli ja rohelist sibulat (:
Postita kommentaar