Lühilausete päev

Eile oli rahe ja äikesetorm. Täna tormab päikesepaistes. Mina nägin öösel unes lund ja mägesid, aga mitte samas unes. Kahe une vahel jõin teed ja heegeldasin järjekordset mobiilikäpikut. Kell oli pool kolm öösel. Olen imelik, paljude mobiilikäpikutega ja üheainsa mobiiliga. Olen imelik. Punkt.
Hing on haige. Kogu aeg. Kõige erinevamate asjade pärast ja enamasti ühel ja selsamal põhjusel. Tuju on hea. Vahetevahel. Siis kui ilm on ilus või nukker või kuri. Sajuta hallus on kurb.

Õhus ripuvad alasti agad.
Ja vaikivad sootuks.
Ma magan.
Kohiseb akende taga.
Varjud mängivad laes.
Ma magan.
Kinnisilmi, vaikuses, tühi näib.
Käin kaugel ja lähedal.
Unedes omapäi.