Lilledega on mul vedanud. Ükski ei vaja erihoolitsust ega igapäevast kastmist. Kasvavad üsna omapäi, kui nendega aeg-ajalt rääkida ja vahel, kui meelde tuleb, kasta ka. Ju nad seepärast veel elus ongi ja toa hubasemaks muudavad.
Draakonipuust oli juba juttu. Seekord siis veidi veidra ajatajuga jõulukaktus, mis jaanuari lõpus õitsema hakkas. Pole hullu, on ka aprillis alustanud. Ju ma siis pole neist talle nii vajalikest kuiva- ja külmaperioodidest kinni pidanud.
Kõige hämmastavam on see, et õis oli isegi kolmelülilise oksa otsas, mille Hulio taime küljest ära ampsas ja mille ma siis suure lille kõrvale mulda torkasin. Juurduvad jõulukaktuse lülid ju imehästi. Õiepung tekkis lülide tippu vaid paari nädala pärast.
Kolm seemnest kasvatatud sidrunitaime alustavad ka edukalt. Lehed on läikivad ja lõhnavad nii hästi. Ei jõua kuidagi ära oodata, et nad suureks ja tugevaks kasvaks ja peale piserdamist toa tsitruselõhnaga täidaks. :)
1 kommentaari:
Ehee .. Ma polegi ainuke, kelle jõulukaktused õitsevad! Mul kaks õieehtes, üks hakkab küll nüüdseks vist juba lõpetama. Ja ei ole nad kunagi hoolinud neist kasvu- ja puhkeperioodidest, pinguta kuidas soovid. Ikka teevad omamoodi. Üks aasta puhkesid õide .. LIHAVÕTTEKS! See oli eriti vahva. Nagu kalender käiks isepidi.
Postita kommentaar