Part ja tibud, ahjuselt

Vahepeal tuli kevad, aga märtsialguse magistritähistamise (ja Triinu artikli ja Lea ISO kadalipu) part ja aprillinaljased ahjutibud on kajastamata jäänud. Maitsvad olid mõlemad. Parem hilja kui mitte kunagi, eks. See oleks lausa omaette postitust väärt, kuidas me Triinuga meeslemmiku mööda Tallinnat kolme pardi jahile saatsime (part siit, teine sealt Piritalt Roccani), kuidas ta lõpuks jäiste tiivulistega end bussiga Tartusse transporteeris (kuni ma kaitsmisega ametis olin) ja muuhulgas lambi lakke meelitas :D
Võib loota, et Veuve Clicquot Ponsardin Brut ja Rose teda natuke lohutasid :)
Aga õhtu teeb heaks ikkagi seltskond - aitäh kõigile, kes seda õhtut jagasid!

Tibude sisse läksid sidrunisektorid, riivitud sidrunikoor ja Jägermeistris leotatud rosinad. Pealt määrisin ohtralt mee-tüümiani-Jägermeistri-sidrunimahla-soola-pipra seguga, lisaks õige pisut-pisut sinepit. Tibud küpsesid lahtiselt 200-kraadises ahjus, all tilk vett.

Pardi sisse läksid apelsinisektorid, riivitud apelsinikoor ja mustad ploomid. Pealt määrisime mee-sinepi-rosmariini-soola seguga ja küpsetasime 220-kraadises ahjus küpsetuskotis, omas mahlas. Paarkümmend minutit enne lõppu sai kott katki lõigatud, vedelik kastmeks kõrvale pandud ja lastud linnul lahtiselt pruunistuda.

Kõrvale serveerisime mõlemal juhul oliiviõli, tüümiani ja rosmariiniga küpsetatud kartulit, bataati, porgandit, pastinaaki.

Pardil oli rind kenasti roosaks jäänud, ses mõttes õnnestus, aga part ei ole siiski mu lemmlik. Vana hea noor broiler meeldib ikka rohkem. Määretest mesi ja sinep on muidugi klassika, aga see Jägermeistriga variant maitses huvitavalt ja viis sealhulgas ka keele alla.