Veel kuradima heast ja kurikuulsast Caesar'ist, salatist ikka

Kuna mina seda teemat ilmselt sabast blogidesse sikutasin ja Caesar'i laviini vallandasin (mis on ütlemata tore ja üldhariv) ja salat mulle hirmsasti maitseb ja töö-koolialaselt sattusin konverentsile San Diegosse, siis oli selle salati kodu mulle kiviga visata (küll teises riigis, aga siiski vaid pooletunnise trammisõidu kaugusel Tijuanas, Mehhikos, eksole). Tore juhuste kokkusattumus - st. mulle meeldib.
Mõeldud-tehtud, pass hotellis kotti ja Mehhiko poole trammiga teele :) Seda siis üksiku valge neiuna, mis hotelli turismiinfo teenindajas millegipärast õõva tekitas. No ei olnud hullem kui Istanbul.
Teel sai õpitud, et "automatic revolvers" tähendab pöörduksi ja mitte sõjardeid ning et USA->Mehhiko piir tähendabki tõesti vaid pöördust ilma igasuguse dokumendikontrollita, samas kui tagasitee on hoopis keerulisem :D

Õige maja leidsin müügimehi pareerides kaardi abiga ka üles. Hotell on endiselt täitsa olemas (pildil), aga mida ei leidnud, oli kahjuks salat.
Ühel pool maja oli end sisse seadnud miski kiirtoidukett ja teisel pool lubati lokaalis napis riietuses madonasid, vähemasti plakatitel... Ma kartsin, et madonasid neil äkki juba jagub ja ei hakanud uksest sisse salatit nõudma trügima...

Küll aga sai Caesar'it söödud natuke eemal giidi soovitatud kohas ja San Diegos paaril korral samuti. Ütleme nii, et kvaliteedi osas läks tunduvalt paremini, kui meie kodumaistes söögikohtades...

Tore konverents, jube reis, kiire kokkuvõte meenutuseks

21. mai entusiastlik start Tallinn-Kopenhaagen-Atlanta-San Diego, naiivik...
21. mai - Atlanta kohal saab peale 10-tunnist lendu tiirutada veel üle tunni, äiksetormi tõttu jäävad ära kõik lennud 2h jooksul, mistõttu lend viibib 7h! Lennujaam on inimesi puupüsti täis ja õhku pole, öösel pääseb siiski San Diegosse ja hotelli.
22. mai - hommikul äratab 5-palline maavärin - esmakordne kogemus elus, no polnud tore
22. mai - õhtu - tõsine allergia, voodipesuga kokku puutuvad käed-jalad sügelevad meeletult, magada ei saa
23. mai - hotell vahetab mu linnavaatega toa merevaate vastu ja jagab 2g hüdrikortisooni - vaade sügelemise vasu ei aita, magada endiselt ei saa (olukord paraneb natuke paari päeva jooksul)
23. mai - ei tööta ei internetipank ega krediitkaart, sularahaga seis kriitiline - nädalavahetusel pangaga suhtlemine keeruline, tänud Nordea!
23.-27. - mai konverents on tore ja informatiivne, aga süüa ei anta ja kesklinn on jube kallis
28. mai päev otsa õues päikse käes, 21000 sammu ja koooorrralik päiksepõletus õlgadel kreemist hoolimata
30. mai - hull tips käis Mehhikos
31. mai - hommik - üritades hotellis ööbimise eest maksta, ei lähe läbi krediitkaart (mis alguses töötas) ja juhataja ootamine jätab mu peaaegu lennukist maha, jama kui palju
1. juuni - õhtuks, peale San Diego-Atlanta-Kopenhaagen-Tallinn lennumaratoni saabumine tagasi Tallinna, 26h magamata ja üleväsinud

Vulkaan vs äike

Ei no kui Murfy, siis ikka sajaga... või noh, lennuki puhul 8-9 sajaga.

Tallinn-Copnhagen-Atlanta-San Diego, pole midagi keerulist onju, 10 h ajavahega sama päeva õhtuks kohale, nii 23h kanti reisi koos ootamistega. Algus oli ilus, eile 6:40 Tallinnas...
Ja mina veel kartsin Islandi vulkaani. Tuhkagi, hoopis Atlanta kohal tiirutasime peale 10-tunnist lendu veel üle tunni ja ootasime, et äike mujale läheks välgutama, suuremat sorti äiksetorm. Maha tulla oli päris raputav elamus ja enamus Delta (kusjuures täitsa maitsvat) pardatoitu leidis tee sihipärasesse paberkotti.
Iseenesest vaatepilt oli päris tore, kui pealpool pilvi tiirutas ikka tugevalt kümneid erisuuruses lennukeid.

Aga paari tunni jooksul ei tõusnud õhku ega maandunud seal (world's busiest airport) ükski lennuk, seega lükkusid edasi kõik lennud ja tekkis üleüldine õhuvaba hullumaja. Politsei käis paar korda räuskajaid laiali peksmas, õhk lõppes ja külmad joogid samuti, maas istuda polnud ruumi. Õhkutõusuaega lükati 20 min kaupa, vahetati korduvalt väravat, õnneks mitte terminali. Kord polnud väidetavalt lennukit kuskilt võtta, kord oli puudu meeskond jne. Kusjuures suhtumine on siin imelik - ei mingeid toidukuponge aga majutust. Kui lennuk oleks väljunud homme, oleks pidanud lennujaama põrandat magamiseks kasutama - "blame the nature... or god" öeldi.

Lõpptulemus - 7h silguna pütis Atlanta lennukas, kus hingata oli ainult higi, jetlag ja üleval oldud üle 24h...Kiitused meeskonnale, kes aplausiga maandus peale 20h illegaalset tööpäeva. Igal halval omad head - vennastumine oli täies hoos, muuseas leidsin kogemata samas hotellis peatuva ja samale konverentsile suunduva neiu, kellega taksot jagada (shuttle ju öösel ei sõida...). Seltskond oli meil lahe: 2x neiu pool-mikrobioloogi, vanem invaliidist Saksa proua, keda ratastoolis kaasa lükkasime, abielupaar endisi merejalaväelasi ja nende hobusekasvatajast tütar ning just Iraagist järjekordse tütre sündi tunnistama tulnud militaarlane. Oeh :)

Hotelli voodi tundub praegu taevalik :D

Tige, väsinud, õnnelik... ühes tükis, õiges kohas - äkki on homme ilus päev.

[Hiljem] Et mats oleks ikka täielik, siis hommikul värises meil siin maa... no ja mina tobu mõtlesin, et kuradi hästi loksub see voodi, tea, mida nad seal all puurivad ja miks seda puurimist üldse kuulda pole. Hiljem siis seletati tobule, et hoopis maa värises ja mida järgmisel korral selles olukorras MAGAMISE asemel teha võiks... noh jah... ma keerasin teadmatuses külge ja magasin edasi.

Ürdiõlised ahjuköögiviljad

Tavaline taks ahjukartulist on mul viimasel ajal kartulisektorid (küpsevad kiiremini) oliiviõli, soola ja tšillihelvestega. Aga kogu aeg ühtemoodi ju hakkab tüütama, eksole. Siis saab vahel õiget ahjukartulit soolalihaviiludega või suitsuribiga.

Aga mul on üks häda veel - kipun köögivilja ostma rohkem kui me ära jõuame tarvitada ja siis juhtub aeg-ajalt, et kapis on igast liigist üks isend ning mõistlik on kõik varud korraga juppideks lõigata, soola, pipra, ürtide ja oliiviõliga üle saputada, ühes kihis ja õhuvahedega 200-kraadisesse ahju, paar korda küpsemis ajal läbi segada ja parajalt krõbedana serveerida. Viimasel korral said köögiviljad taldrikul paariliseks hakitud karulauguga kodujuustu.
Keele viis alla! :)

Pildil kartulisektorid, pommu, kirsstomat ja paprikasektorid oliiviõli, soola-pipra ja kuivatatud tüümianiga.

Caesari salatist nii ja naa

Esiteks peab mainima, et tegu on mu lemmiksalatiga, aga kahjuks saan seda ainult kodus ja valitud tuttavate juures nautida, sest Eesti söögikohtadel on selle salati komponentidest ja kastmest väga kummastavad arusaamad.

Caesari salat koosneb Rooma salatist, krutoonidest ja kastmest . Selle salati retsepti leiutas poolkogemata Caesar Cardini, Itaalias sündinud, San Diegos elanud ja Mehhikos töötanud kokk, 4. juulil 1924. aastal, kui kliendid tuli toita, aga köögis toiduaineid nappis.

Caesari salat EI OLE praekana ja majoneesiga jääsalat või "hiinakapsas"! Olgu kui tahes maitsev - kui tellin Caesarit, siis ei oota ma majoneesise jääsalati kuhja otsas grillitud paprikat ja kanaribasid, vaid õige kastme ja krutoonidega hunnikut Rooma salati lehti.

Esiteks salati materjal... Caesari salat tehakse Rooma salatist ja ainult Rooma salatist, mis ei närtsi nii kiiresti kui harilik lehtsalat, ega oma spetsiifilist maitset nagu jääsalat.
Hea värkse kodumaine Rooma salat on täiesti mõistliku hinnaga müügil näiteks Keskturul Uus-Kongo talu letis.
Rooma salat peaks kastmega kokku segamse hetkel olema kuiv ja külmikukülm, nii pakseneb salatiga kokkupuutel kaste ja jääb paremini lehtede külge. Algses retseptis jäetakse salatilehed terveks, et neid saaks mugavalt näpuvahel süüa. Noa-kahvliga söömiseks peaks lehed rebima suurteks tükkideks.

Ja kaste... kui toores muna tekitab (põhjuseta) vastumeelsust, siis võib muna asemel kasutada majoneesi, aga ikka koos muu sinna juurde kuuluvaga.
Anšoovised jällegi, mida paljud retseptid kasutavad, ei ole kohustuslikud. Salati retsepti autor olla lausa nende kasutamise vastu olnud - õige maitse tuleb hoopis Worcesteri kastmest . Veel hullem, kui anšoovised on asendatud "Kipperi anšooviste" või muu kodumaise "vürtsikilulisega", mis salatikastme vastikult kalaseks muudab.
Parmesan võib käia nii kastmesse kui salati peale, maitse asi - algses retseptis on juust kastmes.

Mina kasutan peaaegu seda Nami-nami retsepti, selle erinevusega, et muna asemel on 2 munakollast ja anšooviste asemel topeltkogus Worcesteri kastet ja juustu panen harilikult kastmesse.

Krutoonid saab hästi kuivaks ja krõbedask 200-kraadises ahjus. Vahel on neile tore lisada ka oliiviõli ja ürte.

Aga vaadake parem ise, kuidas seda salatit tema sünnikohas tänapäeval tehakse.



Ahjaa... ja see, et ma ülehomme San Diegosse lendan, on siinkohal puhas kokkusattumus, aga karta on, et ma ka seal mõne versiooni Caesarist ära proovin :)

Vastandid tõmbuvad

See on vist tõesti tõsi, et vastandid tõmbuvad... teate, vanarahvas räägib jne.

Tõsine piin on keeta hommikuti nii neutraalset sajaviljahelbeputru, ikka soola ja suhkruga maitsestades, et mina seda või ja soolaga ning meeslemik moosiga süüa saaks :P
Hea, et pudrukõrvasega nii keeruline pole. Kohv ja toorjuustuga "või"leib/sai/seemnekukkel sobib õnneks mõlemale.

Mõnus pühapäev

Kui omast initsiatiivist vahel ei piisa (mitte et meil väikseid neid metsaretki vähe oleks), eriti ilma trotsides, siis tuleb algatusel sabast haarata ja näiteks Koerusega pisike minimatk ette võtta. Sel korral siis Jussi järvede juurde.
Hommikune lumesadu oli inimesi ilmselt heidutanud ja vaid kahe auto, 6 inimese ja 5 koeraga me Kõrvemaale jõudsimegi. Selleks ajaks paistis päike ja lumest polnud märkigi. Vaid tuul kiskus tormiks, vesi tõusis kohati üle saapaääre ja temperatuuri polnud ollagi. Aga kõndida oli tore, võileivad maisesid värskes õhus imehästi, tempo oli meeldiv, väiksemad kutsid vaprad ja Brenna hiljem kodus paras laip. Tore oli!

Lõpuks ometi kevad!

Üks imehea leivakate

See on üks hea lihtne leivakate, mille valmistamisel pole rohkemat kui kokku segamise vaev, noh eeldusel, et keegi on kala juba ära puhastanud.
Mulle maitseb rohkem suitsukalast, meriahvenast või latikast, tehtu, aga võib ka nõrutatud kvaliteetse tuunikalakonserviga, suitsutatud lõhe-forelli kõhuäärelihaga või tugevamaitselisema ahjukala ülejäägiga.

Imehea kalane leivakate

puhastatud ja väiksemaks näpitud suitsukala
head kodujuustu (nt. Farmi klassikaline)
hakitud sibulapealseid või salatisibulat
natuke majoneesi (ja soovi korral hapukoort)
värskelt jahvatatud musta pipart
soola

Kõik komponendid tuleks kokku segada, maitsta, maitsestada ja serveerida röstitud rukkileivaga näiteks hommikukohvi kõrvale, kui päike paistab ja linnud laulavad ja tuul paitab põski :)

Kevad on hinges, tuleks ta ka akna taha

Siin võiks olla kolm pilti kahe asemel... aga on kaks, sest minu ja takjapõõsa vahel oli üllatuslikult vööni lumi, millest mind tuli tagasi rajale sikutada. Nii palju siis lumiseid elamusi igati toredast molekulaarbioloogia talvekoolist Jänedalt :)
Ehk väike vihje sellele, et talv on tore, aga küll hakkab küllale liiga tegema (hõõgveinist on isu täis, hanged pole enam uudsed ja huvitavad, meeslemmik kelgutas sääreluu pooleks, mina ja lumi ja auto pole parim kombinatsioon maailmas, sahad ei jõua igale poole, jne.)
Tahaks päikest ja sula ja mulla lõhna, sparglit ja nõgesevõrseid, pungi ja õisi ja seelikuid... kuniks jälle lumeisu tagasi tuleb.