Peale Prantsusmaad, kitsejuustu, tigusid ja igapäevast moosisaia on mõnus maanduda vanaema juures hapukoorega tatrapudru ja koduse hapupiima manu...
Viimane tundus seekord kohe eriti erakordselt hea, kergest ülehapnemisest hoolimata. Kui nüüd veel ühe kiluvõileiva ka saaks (neid sõin küll viimati Prantsusmaal, aga see tundub juba terve igaviku taga ja maitse kummitab). Iseasi, kas ma kell kaks öösel (hetkel) kala puhastama viitsin hakata:P
Ja kui liigitada inimesi erinevate tunnuste alusel gruppidesse, siis kuulun sellesse, kes oma tatra sees liha ega tomatit silmaotsaski ei salli :D
Hapupiim ja tatrapuder
reede, 13. juuni 2008
4 kommentaari:
Welcome back!
Mulle meeldib ka klassikaline tatrapuder väga - aga nii see seentega kui ka hakklihaga variant, mida teinud olen, olid samuti maitsvad. Hoopis teistsugused, aga head :)
(Sel nädalavahetusel teeme siis risotot, eksole:)
Tatrapuder on tõesti mõnus. Köögiviljad ja muu kribu-krabu seal sees on täiesti liigne minu arvates :) Aga ikkagi olen kohanud palju erinevaid tatraputrusid ja valmistusmeetodeid, aga veega tehtud kõvemat sorti teradega on parim!
Pille, tere tulemast tagasi Sullegi!
Risotoriis ootab mind kodus. Loodan sinna enne nädala lõppu siiski veel jõuda :P
Jaa, Triinu Sinuga oleme ennegi selle "õige" tatrapudru teemadel vaielnud. Mulle tegelikult meeldib enim läbi praetud tatrapuder või kergelt võis praetud tatrahelvestest puder, hapukoore ja soolaga loomulikult... aga need on juba minu kiiksud :D
mina söön heameelega oma tatrapudru jahedate juustukuubikutega (mitte segamini ajada riivitud juustuga).
Postita kommentaar