Delfi foorum (kui tore ajaviide, eksole) annaks mulle tänase seisuga maailma parima põhjuse see blogi kinni panna. Tegelen siin ju mingite mõttetustega, plagieerimise ja aeg-ajalt kodu- ja välismaiste raamaturetseptide ülepildistamisega. Blogi tohiks pidada ainult kui isiklikku päevikut ja avaldada ainult "enda leiutatud" retsepte (selliseid pole tõenäoliselt olemas - tegeleme kõik igapäevaselt köögis kellegi plagieerimisega, ka enamus retseptiraamatute autoreid) :)
Ma siin juba mõnda ega üritan enda arust "kvaliteeti hoida". Kui ikka pilti pole, siis retsepti ei jaga. Retseptid on eranditult sellised, mis endale on väga maitsenud. Olgu neid postitusi siis pigem vähem ja paremaid, kui rohkem ja kasutuid (ka selliseid näiteid on netiavarustes varnast võtta). See, mis ei õnnestu retsepti poolest või mille tarvis pole kaamerat välja võtnud (iga toidukorda tõesti ei pildista), lihtsalt blogisse ei jõua. See ei tähenda, et ma enamuse ajast ennast näljutaksin ja ainult blogi nimel elaks.
Blogi on siinkohal inimese hobi väljendus (minu töökoht ega vastne doktorantuuriteema pole kokandusega üldse seotud) - olgu selleks hobiks siis eluliselt vajalik köögis askeldamine või selle askeldamise (ja muu meeldiva) jäädvustamine. Ja selle hobi väljendusviis on sügavalt blogija südametunnistuse teema. Kui retsept on kusagilt võetud, siis on igal juhul õigem ka allikale viidata, kui üritada asja enda oma pähe esitleda (pettus tuleb varem või hiljem ilmsiks ja häbi kui palju).
Järgmiseks keelavad delfiinid sellised blogid, kus pildid soovida jätavad ja sellised blogid, kus pildid toitu "liigselt ilustavad" ja sellised blogid, kus toidud on liiga kallid ja sellised, kus ebatervislikult koonerdatakse...
Rohkem tööd teha, hobisid ja head toitu nautida - vähem foorumis kolada! :)
PS! Mitte valesti aru saada. Delfi mind juba ei kõiguta ja blogi kinni ei pane. Inimeste lahmimine ja ülbus, osavõtmatus - pani mind natuke imestama. Enda ümber lihtsalt pole sellist kontingenti. Ja puudust ka ei tunne. Ausalt.
Blogimisest ja lugejatest ja Delfiinidest
reede, 14. august 2009
20 kommentaari:
eks selle kommentaariumiga ole nii nagu ole. igaüks loeb sellest väja mida tahab. nigu piiblist:)
nt mina lugesin pigem välja toetust. negatiivile ei maksa lihtsalt keskenduda. seda va kõntsa - ka verbaalsset - on niigi palju, selle märkamine ainult suurendab teda.
märka head! mina nt märkasin sinu blogi. ja see on ju hea, kas pole? :))
Armas Thredahlia, ma väga loodan, et Sa ei lase end kõigutada ja seda blogi kinni ei pane. SInust on palju abi olnud ja inspiratsiooni oled Sa ka lõputult jaganud.
Kes palju teeb, see palju jõuab. Kuidas too delfi teemaalgataja sellest küll aru ei saa?
Ära lase end kõigutada neist, kes ei mõista ja ehk ei püüagi. Sest neid tuleb veel ja veel ;)
Peaasi, et Sa ise tegemisest rõõmu tunned ja on palju teisi, kes samamoodi sinu rõõmu ja sinu tegemiste üle/najal rõõmustavad...
Mina näiteks fännan iseäranis sinu analüüsivaid tekstijuppe, kus erinevate asjade sobivusest ja protsessudest pajatad. Sellised populaarteaduslikud ja harivad. No rääkimata retseptidest, millele sinupoolne äraproovimine minu silmis küll kindlustunde annab, et see asi maitsev on ja hästi välja tuleb :)
Blogi "garneeringust" ja heast stiilist ma mitte ei räägigi... :)
Mina leiutasin täna "magusa piimaklimbi" (loe: ebaõnnestunud piimakissell), ehk peaks selle blogisse panema... ikkagi omalooming, ja millegi algupäraselt originaalsega ma hakkama ei saaks - ikka kuskil, keegi, juba... enne mind :)
Mina loodan Su blogi, kui ühe väga asjaliku blogi, allesjäämist!
Eh... muidugi pole probleemi. Kogu kultuur ja elu üldse on üks kopeerimine. Nii õpitaks ja arenetaksegi, maimukesest saati. Teeme järgi ja kogeme.
Selleks, et luua oma laulu peab enne õppima laulma sadu teiste loodud laule.
Uuema aja autorluse ja autorikaitse probleemid on üks veider ja ebaloomulik nähtus, millesinast inimkonna ajalugu ja kogu looduski ei tunnista. Miskit sorti hullus või tõbi, kipub elusat kultuuri suretama.
Olen seda blogi aegajalt külastanud, õnneks täitsa tasuta:)
Tahaks nüüd vastutasuks ühe AITÄHigi anda.
Ma tahaks, et mu elu oleks nii ehe nagu toidud sinu fotodel. Ma ei tea, mulle meeldib kõik, mis ma neil fotodel näen.
Fotodel juba on selline harmooniline, õnnelik ja kodune hõng, ma arvan te peate olema õnnelikud inimesed. Õnnelikud inimesed, õnnelikud toidud :)
R
Lugemislektüüri saab ju valida :), kehtib nii blogide kui foorumite osas. Ma olen ka kunagi saanud kriitikat teemal, miks ma ikka blogin ja mis edevuse värk see ikka on. Kui inimesed ei mõista ja see neid häirib, siis pole ju vaja lugeda. Naabrivalve toimib paremini keskkonnas, kus seda tõesti vaja on. Niisama kiibitsejatel, kes mitte millegagi kunagi rahul pole, on minu meelest lihtsalt palju aega.
A mis delfisse puutub, siis ma olen loobunud sinna minemast :D. Ma ei suuda. Vahel lingitakse kurioosusi, et nalja saada aga kui hakkad mõtlema, et need on inimesed, kes meie kõrval elavad ja koos eksisteerivad, siis on vahel kõhe küll. Siuke hoiakute ja hinnangute massiline produtseerimine ehmatab.
Kõige selle taustal Oksaneni viimane raamat ei tundugi enam nii fantastikana.
Olen vist nii rikutud, et ma ei näinud selles kommentaaris midagi kummalist- täiesti tüüpline tüüpilise eesti inimese arvamus.
Sa ju ei tee asju teiste jaoks- inimene, kes selliseid arvamusi avaldab, pole ise oma arenguga veel kuigi kaugele jõudnud, nii et sa ei pea oma toiduhuvi doktorikraadiga vabandama.
Üsna hiljuti mu lähisugulane sai hakkama avaldusega stiilis. ütle Kristel, et see pole tõsi, et on olemas naisi, kes iga liigutuse köögis pildistavad ja siis blogisse panevad. Ma pidin talle vastama, et on ka selliseid, aga kuidas see tema elu halvemaks teeb?
Kui mina satuks näiteks IT programmeerijate tehnokõnet täis blogi peale, arvaks ma ka vististi, et need inimesed võiksid parem turule minna ja midagi toredat süüa teha....
ma lugesin delfit ja perekooli siis, kui ma rase olin. kuni ma sain aru, et kui ma veel natuke loen, siis ma lähen sama hulluks kui need, kes seal kirjutavad. nõuanne 1 - ära loe:) nõuanne kaks - blogi edasi. ja kui ei taha blogida, siis ei taha, aga delfi pärast ära küll pooleli jäta.
Tulen just kutsa ja sõpsidega metsast seenelt ja mustikamuffinitega metsapiknikult. Tuju on hirmhea. Kohe nagu blogida tahaks :P
Nüüd tahaks klaasi külma valget veini ja suurt veekaussi ja muusikat...
R, kas ma tunnen Sind? See kommentaar tegi hinge eriti soojaks.
1. Blogiga lõpetamist pole ma isegi mitte kaalunud :)
Lihtsalt hämmastas selleni, et pidin midagi sekka ütlema. Ma ei kirjuta neile, kes lugeda ei taha, ja üldse kellelegi ei kirjuta. Kirjutan sellest, millest tahan, ja nii, nagu tahan, ja arvan, et just nii ongi kõige parem :)
Tore, kui kellelegi veel meeldib.
2. Delfisse ei satu õnneks igapäevaselt - no nii palju peab suutma end kontrollida, eksole. Nami-nami on hoopis parem variant, ja õnneks oluliselt intelligentsem.
3. Perekoolist ei tea õnneks midagi :D
Aaaa... ja veel - tundub, et ma olen vist üks neist 8-17 tööl käivatest, koeraga jalutavatest, kokkavatest, pildistavatest ja looduses liikumist armastavatest ilmaimedest, keda delfiinide arvates ei saa eksisteerida - kandke mind mõnda värvilisse raamatusse või midagi :D
just-just, juba sellepärast on su blogimine oluline, et säändseid ilmaimesid juurde tekiks. Et oleks rohkem õnnelikke "kopeerijaid":) Kes avastaks ja ütleks - näe kui tore, kas nii saab, ma tahan ka nii
ei R-i sa ei tunne, juhuslik külaline
R
Olen nõus, et selles blogis on kvaliteet tähtsam kui kvantiteet. Postitused on läbimõeldud, positiivsed ja sisukad, neid illustreerivad minu silma jaoks kaunid pildid ja huvitavad mõtteterad.
Üks põhjustest, miks ma tihedalt just seda blogi külastan, on ilus ja korrektne eesti keel, milles Sa oma postitusi teed. Kahjuks olen kergesti ärrituv ja ei salli seda, kui mu emakeelega hooletult ümber käiakse. Õnneks siit blogist ühtki vääratust nagu "apelsiin", "kondentspiim" ja "kuke seened" ei leia. Veelgi enam, isegi kirjavahemärgid on alati omal kohal!
Tänud Sulle, Merlin.
Käin minagi korrapäraselt seda blogi lugemas-vaatamas. Olen R-iga täiesti ühel nõul ja aitäh ka minu poolt. Nii selle naudingu eest, mida saab selle blogi lugemisest kui ka inspiratiooni ja ideede eest kokkamisel.
Oh kullake, Sa ju tead küll, et pole mõtet iga asja peale ärrituda;) Aga ma just hiljuti ütlesin Katule: "Kahju, et Merilin enam pikki ja põhjalikke postitusi ei tee..."
Minu komplimendid blogile ja blogipidajale! Leidsin selle blogi hoopis koerablogi kaudu. Arvasin, et inimene, kes on piisavalt intelligentne, et valida šoti terjer, võib ehk pakkuda ka huvitavat toitumisalast infot ja retsepte. Aga natuke tige olen ka - käisin just külapoest sprotte hankimas, ei andnud see mõte rahu. Viimati sõin sprotte vist 20 aastat tagasi.
Head blogimist - olen siit leidnud mitu head ja ehedat retsepti ning palju lugemist.
Margareta (ja mul on šoti terjereid mitu;-)
Mina olen ka seda blogi juba pikka aega lugenud, eelkõige just meeldivate toidupostituste pärast. Aitäh ka minu poolt!
Toidublogid on minu arvates üks positiivseim lugemismaterjal üldse, ma ei saa aru, kuidas küll ja kellele need võivad ette jääda.
Lõngamari
Minu arvates ka suurepärane blogi! Alati saab mõne suupärase retsepti ja kõvasti pildilist silmailu :)
Eks igaühel ole oma arvamus, sellest ei tasu närvi minna.
Ole ikka heas seltskonnas, mitte plõksivate Delfiinide vaateväljas ;)
Triinu
Kuule, mida sa käid seal delfis?
Ma ikka imestan, kuidas inimesed eksivad just selle kõige suurema sopa sisse. Sillele ma lugesin korra moraali, nüüd loen ka sulle.
Ära roni sinna kretiinide hulka! Mina pole vähemalt 9 aastat delfit avanud ja ei kavatse kah. Närvikava terve ja meel hea:)
Muuseas, sa oled oma õuna-martsipani koogi ära kaotanud :( Ma kaevan juba pool tundi netis ja ei leia, et sellest üks õudukas teha .. minu moodi :P
Ninataga - tolle taevaliku martsipanikoogi retsept on ju täitsa olemas: http://thredahlia.blogspot.com/2008/09/taevalik-martsipaniunakook.html
Arvan, et igaljuhul on etem pidada ilusate piltidega ja sisukat teemablogi, kui et käia kurje kommentaare delfi foorumisse kirjutamas oma vabast ajast. ;-).
Päikest!
S
Postita kommentaar