Täiesti ebaeestlaslik isu tuli peale - aga vahel ikka tuleb. Olen terve nädala haige olnud ja palavikuga ju maitset ei tunne. Nüüd siis naudin jälle täiel rinnal maailma lõhnu ja maitseid, alustades juustuse porru-kartuli-küüslaugu püreesupiga ja lõpetades peekoni ja munaga või vastupidi. Kuidagi on tarvis kaotatud energia tasa teha.
Igatahes peekon peab krõbe olema ja muna küll kahelt poolt praetud, kuid seest tooremapoolne. Hunnik värsket salatit ja toorjuustuga praeleib on ka kohustuslikud.
PS! Esimest korda 4 aasta jooksul vajan ülikoolis eksamilt puudumise tõttu arstitõendit! Enam hästi ei mäleta, kus neid jagati.
5 kommentaari:
Nämma :) Meie peres on peekon-muna-röstsai salatiga ühel nädalalõpusel päeval alati menüüs ;)
Aga arstitõendit küsi ikka oma perearstilt, kellelt muult siis...
Kellelt muult jah - ainult et see asjapulk on hoopis vales linnas. Keeruline värk - hea, et ema perekondlikel põhjustel vabandust kirjutama ei pea... nostalgia.
Ei saagi - näpin ikka template'i. Kui neid rohkem tekib, siis pean midagi välja mõtlema, praegu mahuvad veel ära.
Loodan siis salamisi, et äkki ikka bloggeri tegijad jõuavad must ette ja teevad need alateemad enne võimalikuks.
Aga *ootus pidi olema *olli *ohutus.
Kohe homme hommikul lähen söön kusagil, kus muna ja peekonit pakutakse (Kaubamaja söögiasutuses näiteks). Ajasid isu peale.
Olen paha :D
Tegelikult hakkasin mõtlema selle EBAeestlasliku üle - pole ta nii ebaeestlaslik midagi, sinki või soolaliha munaga praetult on siinmail ju alati söödud. Peekon lihtsalt õhem sink - meie esivanemad lõikasid ikka mehe moodi paksud viilud, et maitset ka tunneks :D
Mäletan, kuidas vanaema mulle lapsena võileiva peale poole sentimeetri paksused võiviilakad lõikas ja siis sentimeetrine vorsti- või pasteedikord peale. Praegu ei taha sellisele võileivale mõeldagi. Või asemel söön leiba peal hoopis õhukese kihi toorjuustu - maitseb rohkem ja vähem rasva, mitte et ma võid mõnes muus situatsioonis tarbimast väldiksin.
Postita kommentaar