Akna taga on kask kollasekirju ja maru tormab, aga mu viimane postitus on mustikatest. Mis teha, kui kõht köögis ette jääb ja jaks on mõneks ajaks teadmata teed kadunud.
Jätkame siis suve ja mustikate lainel :)
Kogu "jama" algas vist sellest, kui me Heleniga eelmisel sügisel otsustasime Tallinna Teeninduskoolis pagar-kondiitri kursused läbida. Helen oli muidugi tubli, aga mina pole magusast kuigi suures vaimustuses, aega nappis samuti pidevalt ja tööstuspraktikaks ei jätkunud viimast üldse. Ühesõnaga, käisin nagu korralik koolilaps läbi pagariosast (millest on siiani oi kui palju kasu ja meeldis ka väga), aga tordid ja kreemid ei tundunud enam üldse nii ahvatlevad, magus võttis lausa iiveldama ja ajapuudus... nii see kursus pooleli jäi. Vähemalt sain pärmitainaga üle oma ootuste suureks sõbraks ja "groissante" võin kodus teha :D
Stiilinäide ilmselgelt valedest töövõtetest :P
Teine vaatus algas K&K pumakingisooviga sel kevadel - pulmatort suviseks mõisapulmaks ning vabad käed teostuseks. Ja me suure suu ning raske südamega lubasime selle tordi valmis teha... lubada kerge, teha keeruline - alates ideest kuni transpordi ja serveerimiseni. Eriti kui enne pole ühelegi sündmusele ühtegi kooki teinud, eksole... vastutus missugune. Üks diplom kahe peale, hunnik pealehakkamist ja cake it is.
Loodan, et pruutpaar ei pidanud pettuma.
Peale pikki netis surfamisi, oskuste ja võimaluste hindamisi ja üksteise veenmise harjutusi jäime versiooni juurde, mis sisaldas endast ühte martsipaniga kaetud biskviittorti pruutpaarile lõikamiseks ja hunniku väikseid külalistele nautimiseks. Aga milliseid väikseid? Kaunistatud ülemere-stiilis cupcake'e? Martsipani või suhkrumassiga kaetud koogikesi? Pisikesed Pavlovad? Lilled või loomad? Valge? Roosa? Kollane? Harilik või võibiskviit? Kohupiimakreem, aga millised marjad?
Sõelale jäid pisikesed Pavlovad, värsked metsamustikad, kohupiima-vahukoore-toorjuustukreem, martsipan ja võibiskviit :) Pruutpaari tordikest ja väikseid Pavlovaid jäi ühendama üks ja seesama kreem.
Ega midagi... Heleni kodune lillede nikerdamine, erivarustuse kokkulaenamine, üks suurem poe- ja turutuur, 3 päeva kleepuvat munavalgevahtu ja koduahju beseeküpsetamismaratoni, suuuuures puljongipotis kreemi kokkusegamine ja ohtrate vahukoorekoguste vahustamine, eriti ettevaatlik beseetransport ja koha peal kookidele kreemi lisamine üritades säästa laudlinasid ja mööblit mustikaplekkidest...
Mitmed proovid, 1 tort, üle 100 besee ja 83 valmis Pavlova hiljem oli see kõik meeldiv ajalugu :)
13 kommentaari:
Külaliste ja pruutpaari emotsioonid koogi tarbimisel kustutasid kogu selle vaeva ja mure tulemuse pärast.
see pavlova-maraton tuleb mullegi väga tuttav ette:) aga mis teil osade beseedega juhtus?
:)
Midagi nendega ei juhtunud peale paari purunenu või beežiks küpsenu, sõime end pärast oimetuks :D
Kuna ei teadnud, kuidas nad transporti kannatavad ja mismoodi me nendega Tallinnast Lahemaale kohale jõuame, sai igaks juhuks üks ahjutäis varuga tehtud.
Ei sobi küll otseselt siia teemasse, aga kus kohast Sa leidsid need garderoobikorvid ja mis hinnaga need olid? tänud
väga armsakesed ja maitsvad paistavad
Oi kui tublid! Innustav ja armas!
Põnev oleks lugeda Sinu lapseootusest ja sellega seosnevast, kuidas uuele elule vastu astud, mida arvad toidust mida lapsed peaksid kuni 5 eluaastani sööma jne. Kuigi väga isiklik teema, aga usun, et paljudele meeldiks lugeda.
Muidugi on kõiksugu kirjutised meeltmööda - ära blogi ära unusta!
Anonüümsele - korvid Bauhofist, hinda ei mäleta, aga ühed odavamad olid. Ostetud said selle pärast, et võrk oli tihe.
Minukiisu, aitäh :)
Kerli, tänud!
Teema on osalt isiklik ja osalt tunnen end ise veel ebakindlalt, aga eks midagi hakkab kindlasti ka blogisse jõudma. Blogi pole plaanis unustada :)
Pealkirjas on pisike kirjaviga :)
Tänud tähelepanu juhtimast, viga parandatud :)
Väga vahva postitus! Olles sel suvel ühe taolise ettevalmistuse käigus kuulnud igasugu pulmatordi teemalistest äpardustest julgekski pruutpaarile ainult sellist lahendust soovitada, kus tegija teeb asja südamega, viib koogi kohale ja sätib ilusti vaagnale ka.
Väga suurest uudishimust küsin - mis te munakollastega tegite?
Mari-Liis
Hea küsimus!
Osa läks hommikuste omlettide sisse ja osa tarbis suurema heameelega Brenna (loomulikult mitte korraga), uue nimega kohalik munavunts.
Esimesele fotole annan maksimumpunktid. Ponnistus on väga hästi peale jäänud.
Postita kommentaar